Igal aastal teevad paljud Tartu Kutsehariduskeskuse (edaspidi: KHK) õpilased erialapraktika just Tarmetecis. Oleme koostöös Tartu KHK-ga viinud läbi esimese katsetuse viia KHK õpilaste praktiline väljaõpe läbi meie ettevõttes (mitte koolis), et praktikale tulles oleksid nende teadmised suuremad. Tehasejuhi Tambet Lepa sõnul sai idee alguse sellest, et varem ei andnud praktika soovitud tulemusi meile ega ka õpilastele. Praktikale tulles ei jätkunud tootmise juhtidel piisavalt aega, et õpilastega põhjalikult tegeleda, seetõttu suunati nad tihti teostama abitöid. Koolidel puuduvad kaasaegsed seadmed, mida õppetöös kasutada ja see ei olegi majanduslikult mõistlik – kallid pingid ei leiaks piisavalt töökäsi ja koolil on võimatu tehnoloogia arenguga võidu joosta. Vana praktikasüsteem ei toiminud, sest õpilastel puudus seadmetega töötamise kogemus ja ettevõttesse praktikale tulles jäid tähtsamad tööd usalduse puudumise tõttu katsetamata. Koolis said seadmete kasutamise algteadmised selgeks vaid üksikute erialade õpilased, nende seas näiteks keevitajad.
Nii sündiski mõte luua töökohapõhise õppe võimalus ja tuua õpingud kooliruumidest meie tehasesse. Kaasasime protsessi oma kogenud tehnoloogid ja insenerid. Eelnevalt saatsime õpetatavate tehnoloogiate (toru- ja lehelaser, toru- ja lehepainutus) infomaterjalid (videod, juhendid jne) kooli ja palusime KHK-l viia läbi sissejuhatavad teoreetilised ainetunnid. Seejärel tulid õpilased juba ettevõttesse, kus õpetasime neile kooli õppekava raames selgeks nii tööpinkide opereerimise kui ka detailide valmistamise. Lisaks said õpilased teadmisi tööohutusest ja kvaliteedikontrollist. Õpilased jaotati neljaliikmelistesse gruppidesse, et kõik saaksid võimalikult vahetu kogemuse.
Kevadiseks õppepraktikaks ootame õpilasi meie tehasesse tagasi. Pinkidel töötamise algtõed on õpilastel juba selged ja nad saavad toodete valmistamisega alustada.
Selline lähenemine võiks pakkuda huvi nii ettevõtetele, kutsekoolidele kui ka õpilastele. Tambet Lepa sõnul on suur võit, kui kaheksast praktika läbinud õpilasest tuleb hiljem täiskohaga tööle kasvõi kaks õpilast – siis on lähemad eesmärgid saavutatud ja võime projekti kordaläinuks lugeda. Pikemas perspektiivis on projekti eesmärk aidata tõsta KHK metallitöötlemise õppekavade kvaliteeti ja julgustada õpilasi oma tulevikku siduma just meie valdkonnaga.
Aeg näitab, kas selline väljaõppe vorm tulevikus ka laiemat kasutust leiab. Omavalitsus, koolid ja ettevõtted on sel teemal pidanud ka esimesi läbirääkimisi. Positiivse kogemuse ja kooli jätkuva huvi korral on Metec nõus projekti kordama, kaasates õppekavasse ka teisi tehnoloogiaid (nt erinevate robotite programmeerimine ja opereerimine).
Küsisime tagasisidet ka õpilastelt ja juhendajalt:
1.Miks valisid koostelukksepa eriala?
Martin Leok: Algselt tahtsin minna CNC operaatoriks, aga lõpuks valisin hoopis koostelukksepa eriala.
Joosep Hiob: Erinevate erialade vahel kaaludes tundus see kõige sobivama valikuna.
Maksim Danko: Soovin omandada keskhariduse.
Vitali Dubenski: Sellepärast, et ma tahtsin üldse aru saada, mis on lukksepa töö ja kuidas inimesed metalliga tegelevad.
Roman Pekus: Olenemata maailmas valitsevast olukorrast on sellel erialal alati tööd.
2.Millise kogemuse andis sulle töökohapõhine õpe Tarmetecis?
Martin Leok: Nägin, kuidas reaalselt töö käib. Koolis vaatame videoid, kuidas metalli painutatakse, aga Tarmetecis saime ise käed külge panna.
Joosep Hiob: Sain väga palju uusi teadmisi metallitöö pinkide kohta ja hea praktilise töö kogemuse.
Maksim Danko: Omandasin uusi oskusi ja kogemusi.
Vitali Dubenski: Ma õppisin, kuidas CNC pinkidel tööd teha – torusid ja lehtmetalli painutada.
Roman Pekus: Tutvusin uute tööpinkidega ja tegin nende peal ka tööd.
3.Mida uut said Tarmeteci kohta teada?
Martin Leok: Tarmetecis on väga palju erinevaid masinaid ja kvaliteedikontroll on heal tasemel.
Joosep Hiob: Sain teada,kuidas käib üldine töökorraldus ettevõttes, milliseid detaile seal valmistatakse ja millised on töötamisvõimalused.
Maksim Danko: Ei olnud midagi väga spetsiifilist, aga sain uusi teadmisi konkreetsete pinkide ja osakonna kohta, kus õppetöö toimus.
Roman Pekus: Sain uusi teadmisi töö kohta CNC torulaserpingil, lehelaserpingil, lehepainutuspingil, torupainutuspingil.
4.Millisena näed oma tööalast tulevikku pärast kooli lõpetamist?
Martin Leok: Hetkel töötan mehaanikuna ja arvatavasti töötan samaviisi ka edasi.
Joosep Hiob: Kindlasti õpitud erialal töötamist.
Maksim Danko: Näen end erialasel ametikohal töötamas ja raha teenimas.
Roman Pekus: Ei oska veel öelda.
Mida arvate sellisest õppevormist/lähenemisest?
Juhendaja Nikolai Jukin:
Arvan, et see oli igati hea ja tulemuslik õppevorm. Koolituse viisid läbi oma ala asjatundjad Hanno, Argo ja Karl. Suur tänu neile! Teoreetilise ja praktilise väljaõppe osad olid omavahel ühendatud, see oli väga hea lähenemine. Kõiki töid tehti jooniste järgi ja seejärel kontrolliti tulemust, kas detail vastab mõõtudele (praaki ei tohtinud teha). Õpilaste praktikale aitas kaasa jooniste lugemine, mõõtmine, samuti mõõtmisvõtete õppimine, mis oli väga hea ning oluline osa praktikast. Õpilastel oli hea võimalus töötada Tarmeteci uuematel pinkidel ja kaasaegses töökeskkonnas. Õppepraktika perioodi kõik päevad olid sisustatud ja hästi korraldatud.
Soovime õpilastele kevadiseks praktikaks edu ja loodame tulevikus veel sellistest projektidest osa võtta.
TAGASI